Mõnikord võtan heegelnõela kätte ja tean enam-vähem, mis sellest lõpuks saama peaks.
Ja mõnikord on tulemus selline, et vaatan valmis asja ja mõtlen: no kust sina nüüd tulid?
Seekord maandus töölauale lausa kaks pitsilist tegelast. Üks hele, õhuline ja natuke vanaaegse proua kombel väärikas. Teine punavalge, pärlitega ja täiesti veendunud, et tema tuli siia tähelepanu saama.
Nii sündisid Lumeliblikas ja Pärlivalss.
Lumeliblikas, kes tahtis pluusi peale maanduda
Lumeliblikas on naturaalvalgest puuvillasest heegelniidist pitsmanisk.
Nimi tuli talle peaaegu ise. Kui valmis töö lauale laotasin, olid ananassimotiivid kahel pool keskriba nagu laiali sirutatud tiivad. Vaatasin ja mõtlesin, et ega siin suurt nimekomisjoni kokku kutsuda polegi. Liblikas mis liblikas.
Ainult et tavalise liblika kohta oli ta natuke liiga pidulik.
Seega Lumeliblikas.
Maniski keskel on kitsas heegeldatud riba ja sellel kaks väikest ava. Need ei ole sinna sattunud sellepärast, et heegeldaja oleks poole töö pealt mõtted mujale lasknud. Nende kaudu saab maniski kinnitada pluusi enda nööpidega. Ülemine osa jääb krae alla ning eraldi paelte, haakide ja muu inseneritööga pole vaja tegeleda.
Kõige parem ongi Lumeliblikas tumedal pluusil. Siis tuleb hele pits korralikult esile ega kao riide sisse ära nagu valge kass lumehange.
Kuigi Bimi puhul oleks lumest vähe abi. Tema reedaks ennast ilmselt esimese nõudliku kräunatusega.
Ja siis tuli Pärlivalss
Kui Lumeliblikas on vaikne ja väärikas, siis Pärlivalss on hoopis teisest ooperist.
Punane, valge, pärlid ja magnetkinnis.
Tagasihoidlikkus jäi seekord ilmselt lõngakorvi põhja.
Pärlivalss koosneb punastest ja valgetest heegeldatud motiividest, mille ühenduskohtades on pärlid. Keskel langeb üks motiiv teistest veidi madalamale ning moodustab ehte keskpunkti.
Kaela taga jätkub ehe kitsa punase heegeldatud osana ja kinnitub magnetkinnisega. Sest kui ma olen juba terve ehte käsitsi valmis heegeldanud, ei pea inimene seda kaela pannes veel kümme minutit kukla taga tillukese haagiga maadlema. Mingid piirid võiks elul siiski olla.
Pärlivalss sobib nii lihtsa ühevärvilise kleidi juurde kui ka pidulikumaks ehteks. Ja kuna tegemist on käsitööga, siis pole olemas masinat, kust vajutad nuppu ja teisest otsast kukub välja täpselt samasugune Pärlivalss.
Õnneks.
Muidu võiksin sama hästi tehasesse tööle minna.
Kaks pitsi, kaks täiesti erinevat iseloomu
Neid kahte kõrvuti vaadates on päris naljakas mõelda, et mõlema alguspunkt on sisuliselt sama: heegelniit ja heegelnõel.
Ühest sai naturaalvalge pitsmanisk, mis tahab rahulikult pluusikrae all väärikas olla.
Teisest sai punavalge pärlitega kaelaehe, mis ilmselt arvab, et kui tema juba kohale tuli, võiksid kõik teised natuke eest ära astuda.
Ja võib-olla see mulle käsitöö juures kõige rohkem meeldibki.
Sa võid alustada lõngakeraga ja mingi plaaniga, aga päris lõpuni ei tea kunagi, millise iseloomuga tegelane sealt välja tuleb.
Memm Maimu ja Bimi hinnang
Memm Maimu vaatas Lumeliblikat, sättis prillid paremini nina peale ja noogutas tunnustavalt.
„See on ilus. Korralik. Sellisega võib inimeste sekka minna küll.”
Siis vaatas Pärlivalssi.
Vaikis natuke.
„See tahab juba ise inimeste sekka minna.”
Bim oli kogu arutelu ajal kõrval ja vaatas mõlemat tööd professionaalse pilguga.
Tema hinnang oli lühike:
kumbagi ei saa süüa.
Seega keeras ta selja ja läks tähtsamate asjadega tegelema.
Ja ausalt öeldes ongi hea. Kui Bim oleks pitsi vastu liiga suurt huvi tundnud, oleks meil järgmise blogipostituse pealkiri olnud „Lumeliblikas – enne ja pärast kassi”. 😼
Pärlivalss:
Vaata Pärlivalssi Tiina Butiigi poes
Lumeliblikas:
Vaata Lumeliblikat Tiina Butiigi poes