Vahel juhtub nii, et üks valmis töö tekitab kohe järgmise mõtte. Ja järgmine omakorda järgmise. Lõpuks vaatad lauale ja avastad, et sinna on tekkinud terve väike ehtekollektsioon.
Seekord juhtus minuga just nii.
Kõigepealt tuli Arabella. Loodusvalge-beež, õrn ja romantiline. Selline ehe, mis ei pea karjuma, et teda märgataks. Eraldi heegeldatud pitsilised motiivid, suured õied ja natuke vintage-hõngu. Kaelaehte pikkuseks sai umbes 64 cm.
Arabella valmis ja mina oleksin võinud täiesti rahulikult mõelda: väga kena, aitab küll.
No muidugi ei mõelnud. 😄
Järgmisena sündis Rubiiniõis. Hoopis teise iseloomuga. Sügavpunane, pärlhelmestega ja kolme rippuva pärlireaga. Kaelatagune osa sai samuti pärlitest ning kogu ehe jäi korraga nii romantiline kui ka natuke edev. Just parasjagu, sest liiga korralik olla on nagunii väsitav.
Ja siis tuli Carmen.
Carmen ei kavatsenud piirduda ühe kaelaehtega. Temale oli vaja juurde kahte paari kõrvarõngaid. Väiksemad on umbes 4 cm ja suuremad umbes 7 cm läbimõõduga.
Ja ei, neid ei pea tingimata kordamööda kandma. Kõik kolm korraga töötab väga hästi. Kaelaehe, väikesed kõrvarõngad ja suured kõrvarõngad. Kui juba Carmen, siis ikka Carmen. 😄
Kõik kolm ehet on käsitsi heegeldatud. Motiivid teen eraldi ja alles pärast hakkab neist tervik kujunema. See on üks neid töid, kus alguses on laual hunnik niiti ja üksikuid juppe ning mingil hetkel vaatad: no näed, täitsa ehe tuli välja.
Ja kuna mina kahte täpselt ühesugust asja teha ei taha, jäävad ka need oma nägu. Sama idee võib kunagi uuesti tulla, aga täpselt samasugust kaksikut ma neile ei luba.
Memm Maimu vaatas kolmiku üle, sättis prille ja leidis, et heegelnõelaga saab ilmselgelt teha palju rohkem kui pajalappe.
Bim kontrollis lõnga.
Tema kontrollimeetod seisnes peamiselt selles, et lõng on olemas, järelikult kuulub see kassile.
Keegi peab siin majas ju kvaliteedikontrolliga tegelema. 🐾
Nüüd on Arabella, Rubiiniõis ja Carmen valmis ning kolinud Tiina Butiigi ehteriiulile.
Mina võiksin nüüd heegelnõela mõneks ajaks käest panna.
See oli nali. 😄