Mõnikord sünnivad kõige armsamad asjad just siis, kui ei planeeri midagi erilist. Nii juhtus ka selle mütsi ja sallkraega – istusin ühel jahedal sügishommikul, tass kohvi käes, ja nägin aknast, kuidas esimesed lehed keerlesid õhus. Lõngakorv oli kõrval, sees just paras valge Baby Soft – pehme, koheva puudutusega, soe ja samas kergelt läikiv. Ja nii hakkaski heegelnõel iseenesest liikuma.…
Kui Maimu hommikul aknast välja vaatas, nägi ta vaid lumivalget maailma. “No nii, see on see päev, mil Talvemumm saab lõpuks talvega kohtuda!” kuulutas ta pidulikult. Bim, kes oli alles oma teist hommikukohvi nautimas (kassiversioonis, loomulikult), vilksas üle kruusi ja vangutas pead. “Sa ei pea mulle seletama, et lumi on külm – ma mäletan eelmisest aastast väga…
Kui punane leek otsib endale kuju, siis on see just seesama rätik – Südameleek. Tõeline pitsiilu, mis paitab nii õlga kui südant. Ta on kootud peenvillasest lõngast, mis teeb ta õrnaks nagu udusulg, kuid samas üllatavalt soojaks. Mõõtudelt on ta mugav kaaslane: ülemine äär 150 cm ja kõrgus 100 cm. Piisavalt suur, et sind külmal õhtul katta, ja piisavalt…
On aeg hakata mõtlema külmadele ilmadele. Seekordne soojus tuleb erilisest allikast – meie koer Ally pehmest aluskarvast. Seda kogusin vahelduva eduga 16 aastat. Kuigi Ally on juba koerte jumala juures, on tal ikkagi võimalik anda midagi sooja ja lohutavat. Tema karvad said uue elu villana. Ally ja tema parim sõber Bim Et lõng valmis saada,…
Mõnikord alustad väikest projekti ja arvad, et valmib lihtne sall. Aga siis märkad, et su silmused kasvavad ja muster laieneb – lõpuks katad sellega peaaegu poole lossi. Nii sündis see rätik, mis kasvas justkui oma elu elama hakates. Inspiratsiooni andsid mustlaslikud värvid – valge, punane ja must – need samad, mis on sajandeid kandnud endas…
Ema tegi meile ikka sellised seest aasadega kindad. Need olid tõesti soojad. Kui ema oskas teha ja tegigi, siis kuidas mina ei oska? Google, meie kõigi kõiketeadja sõber, viis mu esmalt Dropsi kodukale. Hakkasingi selle järgi tegema. Peaaegu terve kinda tegin valmis. Kogu aeg tundsin aga, et see pole see. Ikka tegin edasi. Siis…ei pidanud…
Üks linnuke siristas, et vennatütrel tallis hobustega toimetades külma võitu ja vaja läheks kampsunit. Täna siristas ja umbes poolteise nädala pärast sai kätte. Aga, et ka jalad soojad oleksid, tegin nii samas stiilis soojad põlvikud. Lõngad erinevad nii jämeduse kui kõige muu poolest, päris jama oli kududa. Kampsuni lõnga ei tahtnud kõike ära kasutada, sest…
Ja salli uus omanik tundub rahul olevat, vähemalt ma nii loodan seda:)
Kampsunid ja mütsid
Üks päev tuletati mulle meelde, et on minek sünnipäevale. Minu õe poja poeg sai 4.aastaseks. Küsimusele kingi kohta oli esimene vastus, et mitte midagi ei ole vaja ja siis veidi aja pärast, et talle meeldivad autod, rõõmustab ükskõik kui tillukese mudeli üle. Nojah, nii siis nii. Aga no ma ei saa sellega leppida, et pole…
