VEST NUMBER ÜKS Vaene nagu ma olen, ei suuda kingitusi osta. Aga laste sünnipäevad tulemas ja nii otsustasin lasta näppudel kärmelt liikuda ja midagi kududa. Aga mida? Jõuludeks tegin kõigile kolmele sokid, lastelastele mütsid ja kaelussallid, mida siis nüüd? Kui meeles on, siis ükskord panen ka nendest mütsidest siia natuke kirja ja pildid, mis on.…
Põlvikud on kootud sukavarrastega nr.3 ja heegellõngast Alize forever. See oli üks suur viga,lõng on libe ja vardad vajuvad välja ja oi kui palju sain harutada ja uuesti teha ja jooksvaid silmi üles korjata. Kohe meenus mulle, kuidas nõuka ajal oli olemas sukasilma ülesvõtja. Täiesti vajalik asi, sest siis sai sukki parandatud ja ühtelugu silmi…
Pitsiline suvekleit, müts ja põlvikud kallile lapselapsele
Igasuguste ideede ja põnevate õpetuste leidmine ajab mind ikka väga pöördesse. Ja need liblikad- need tulid ikka nii sobival ajal. Mõtlesin just, mida teha oma töökaaslastele veel viimaseks mälestuseks minust. Plaan oli teha siidist taskurätik heegedatud äärepitsiga igale, et mind meenutades oleks kuskile nina nuusata või silma kuivatada. Tundus huvitav idee ja teostus pole ju ka teab…
Panen kohe värskelt kirja, väga ruttu ununeb ära. Mul oli seda väga vaja, õpetus oli kirjutatud vene keeles. Palusin ühel venelannal tõlkida, kuid ta ainult ahhetas ja ütles, et ta ei oska sellist spetsiifilist teksti eesti keelde tõlkida. Nii siis tegin õpetusest youtube copy-paste ja jõudsingi õigesse kohta. Kuna aga videotega on nii, et täna…
Põhjaks ostsin kunstnahka ja talla mallina kasutan poes müüdavat saapa sisetalda. Esmalt lõikan tallad välja, õmblen ääre üle nööpaugupistega. Üritan väga täpsete vahedega, aga kuna nägemine pole kiita, siis…Pehme karvase poole jätan sissepoole ja nahkse välja. Kui ääred nööpaugupistega tehtud, alustasin heegeldamist . Heegeldasin esimese rea kinnisilmustega, järgmised 2 rida ühekordsete sammastega. Seejärel võtsin punase…
Vennatütrel oli sünnipäev tulemas ja minul ei mingit kingitust, Küll mõtlesin igasuguste huvitavate ajakeste peale, kuid lõpuks jäin pidama netist leitud kotikesel. Tundus lihtne olevat ja kuna olin suutnud mittemidagi teha pikemat aega, oli jäänud vaid paar päeva. Kui kingitust pole, ei saa ka minna ja oh seda suguvõsa paha pilku siis! Lõnga mul ka oli…
Mul on ikka päris korralik kiiks ka küljes- nimelt isekootud või heegeldatud asjadel peavad olema ka isetehtud nööbid. Ma vihkan nööpide nikerdamist ja võimalusel teen nööpideta asjad valmis, aga no…tuli tegema hakata. Selleks võtsin valge lõnga, keerutasin 10 ringi ümber kõige tavalisema pliiatsi. Iga järgnev ring eelmise ringi peale. Ja siis hakkasin õmblema nööpaugupistega.
Ilmselgelt on mul mõistusega probleeme, sest otsustasin endale kasuka õmmelda. Mitte padjapüüri. Mitte seeliku. Ikka kasuka. Kunstkarusnahast. Sellise asja, mille tegemisest normaalsed inimesed viisakalt hoiduvad, eriti kui kogemus piirdub põhimõtteliselt sellega, et nõel püsib enam-vähem käes. Aga kui ma midagi pähe võtan, siis sealt see enam niisama välja ei lähe. Algas kõik Abhakani vahet jooksmisest.…
