Liigu sisu juurde
Hubane käsitöönurk akna all
Tiina käsitöö Hubane käsitööpäevik

Käsitöövõtted

Mida olen ise õppinud aina harutades ja uuesti tehes, mida olen pikkade otsingutega leidnud interneti avarustest.

Heegeldatud krae „Karmiinpunane Katarina“

Mõned esemed on nagu ajaloost välja astunud – ja see krae on just selline.“Karmiinpunane Katariina” ei püüa ainult pilku, vaid räägib midagi iseloomust. See krae on inspireeritud klassikalistest portreedest, romantilisest ajast, kui kleitide juurde käisid käsitsi valmistatud detailid ja iga silmus oli nagu allkiri. Punane toon lisab sügavust ja karakterit. Muster on kerge ja õhuline,…

Päikeseloojang, Südamesaladus ja Kirsisuudlus

Kolm kotti, kolm lugu. Üks maalib õhtu oranžikspunaseks ja jätab põsele sooja sära. Teine hoiab vaikselt alles need mõtted, mida ei jagata kõigiga. Kolmas viib su suvealguse kergusesse – magus, mänguline ja veidi ulakas. Las pildid jutustavad; mina lisan mõned read. 🌅 Päikeseloojang Õhtu vajub tasasel sammul ja tänavad võtavad endale merekõlksu rütmi. Päikeseloojang paneb…

Õhtukuma Elvi – käsitsi heegeldatud kott

ui suveõhtu valgus hakkab hääbuma ja taevas võtab endasse sooja kuldse kuma, sünnivad kõige hellemad ideed. Nii sündis ka Õhtukuma Elvi – kott, mille toonid ja tekstuurid jutustavad loo soojast õhtust, vaiksest hetkest ja ajatusest rahust. See ei ole lihtsalt aksessuaar, vaid väike mälestus suvest – pehmest valgusest, aeglaselt vajuvast päikesest ja sellest tundest, et kõik on…

Sinine Sirli – helesinine heegeldatud õlakott

Miks rahulduda tavalise kotiga, kui saad kanda midagi, mis on käsitsi loodud ja ainulaadne? Sinine Sirli on heegeldatud õlakott, mis ei ole pelgalt praktiline – ta on stiilielement, mis jutustab loo kannatlikkusest, loovusest ja armastusest detailide vastu. Kott on valmistatud tugevast 3 mm makrameenöörist. Selle heegeldatud pind jääb elegantne, pehme ja vastupidav. Alumine osa on õhuline ja võrkmustriline, ülemine tihedam – nii…

Vahukoore Viivika – burgundi ja vanillikreem heegelkott

Ühel varahommikul tekkis mõte: vajan kotti, mis oleks sama usaldusväärne kui taksomeeter ja sama kaunis kui Vormsi päikeseloojang. Nii sündis Vahukoore Viivika – burgundi klapiga ja vanillikreem-toonilise kehaga täiesti käsitsi heegeldatud kott tugevast 5 mm polüesterpunutud nöörist. Klapp hoiab vormi tänu soonikkoele, korpus jääb pehme kuid vastupidav. Nimi tuli iseseisvalt – hetkel, mil panin lukku…

Musta Pilgu Mirtel – makramee kõrvarõngad

Mõned vaated ei vaja sõnu, vaid pigem sügavat pilku – selline on “Musta pilgu Mirtel”. Need korvarõngad on tehtud tumedates toonides, silmus silmuses valitud muster, mis toob esile elegantsi ja iseloomu. Sobivad kandmiseks nii õhtul kui igapäevaselt, kui tahad anda väiksesse aksessuaari väge. „Kui sõnad jäävad tahaplaanile, räägivad kõrvarõngad enda eest.“ Musta Pilgu Mirtel on ehe,…

Vööd – heegeldatud ja makramee

Neli eriilmelist käsitöövööd: Vaarika Viive, Sügis-Signe, Udu-Helmi ja Pärl-Liisa. Need on lood, mis sündisid niidi, sõlme ja kujutlusvõime koostöös. Igal vööl on oma iseloom ja oma aeg – ühed on sündinud suvises valguses, teised karges sügiseõhus. Käsitöö hinge ja käe vahel Heegeldatud vöödes on midagi väga inimlikku – korduvad mustrid, mis sünnivad sõrmede rütmist ja vaikuse hetkest. Kui masin teeb…

Marjamaa Mari – punane makrameekott voodriga

Mõnikord on vaja kotti, mis oleks nii praktiline kui ka pilkupüüdev. Marjamaa Mari on just selline – sügavpunane makrameekott, mille rikkalik muster ja tutt lisavad boho-võlu, samal ajal kui vooder ja lukk annavad turvalisuse ja mugavuse. See on kott, mis ühendab rahuliku käsitöötempo ja kaasaegse stiilitunnetuse. Koti nimi sündis ühel suvehommikul, kui Maimu sosistas: “See on nagu marjamaa – soe, elus…

Südameleek – punane pitsrätik

Kui punane leek otsib endale kuju, siis on see just seesama rätik – Südameleek. Tõeline pitsiilu, mis paitab nii õlga kui südant. Ta on kootud peenvillasest lõngast, mis teeb ta õrnaks nagu udusulg, kuid samas üllatavalt soojaks. Mõõtudelt on ta mugav kaaslane: ülemine äär 150 cm ja kõrgus 100 cm. Piisavalt suur, et sind külmal õhtul katta, ja piisavalt…

Uksematt, mis arvab, et on vaip….

(ehk kuidas üks vaip mind peaaegu murdis, aga siiski alla andis) See vaip pidi alguses olema 1 meeter pikk. See ei ole kujundlik väljend. See oli konkreetne plaan. Mõõdud. Arvutused. Optimism. Tegelikkuses sai sellest 85 × 65 cm. Ehk siis uksematt, kes identiteedikriisis arvab, et ta on põrandavaip. Aga alustame algusest. Tihe muster sööb nööri nagu must…